Heihei, olen nüüd
õnnelikult jõudnud Mallorcale ja ühe päeva juba siin ka veetnud.
Minu tänane päev hakkas 3.30 hommikul/öösel. Emme ja Kristjan
tulid mind saatma. Loomulikult pillisin ma nagu titt. Kallistasin ja
musitasin ning siis astusin läbi turvaväravate ja minu teekond
Mallorcale oli alanud. Minu lend oli ümber istumisega mistõttu
veetsin ma ühe mitte nii toreda tunni Riia lennujaamas. See oli ka
koht, kus oli viimane arvetsatav wifi pääsupunkt. Edasi kestis pikk
ja unine lend soojale Mallorcale. Mallorca lennujaam oli minu jaoks
üllatavalt suur. Ka seal pidin veetma mitte nii meeldiva tunni
oodates inimest, kes mind sõidutaks minu töökohta Club Cala
Barcasse.
Tegellikult ei ole ma ju
siin üksi, minu kursaõde Kelli on ka siin ning saare teises otsas
on Liisa. Sõit Mallorca pealinnast Palma de Malllorcast kestis siia,
Club Cala Barcasse, umbes 40 minutit. Meie autojuht, Alejandro
(täitsa tüüpiline hispaania nimi :) ) sõidutas meid otse hotelli
treppi ning ajas meid fuajeessee. Hotell Club Cala Barca on 4 tärni
hotell, mis on mõeldud lastega peredele. Hotelli fuajee oli mulle
suureks üllatuseks, see oli nii suur ja valgusküllane. Igastahes
jõudes hotelli, käsiti meil oodata. Ootasime ja ootasime, vahepeal
tühjendasime mahlaautomaati ning ootasime edasi. Lõpuks tuli meie
autojuht Alejadro tagas ja ütles, et nüüd näitab ta meile kus me
elama hakkame. ME SÕITSIME SINNA AUTOGA!!!!!! Ja, eks see fuajeest
tsipa kaugel ole. Aga lugejad, ärge arvake, et me Kelliga elame
hotellist kaugel, tegelikult elame me hotelli territooriumil ühes
piisavalt mõnusas ja toredas apartamendis. Meie apartamendis on kaks
tuba. Ühes toas me magame ja teine on kööginurgaga elutoalaadne
tuba. Meil on VANN ja RÕDU (luksus missugune).
Kuna hotell meid toidab,
siis viskasime kohvrid ja kotid tuppa ning Alejandro viis meid sööma.
Noooo olgem ausad, sellest kohast lootsin ma küll midagi rohkemat.
Nii palju kui ma selleks hetkes hotelli näinud olin, siis tundus see
fancy ja meeldiv. Töötajate niiöelda söökla asus kuskil garaaži
lähedal. Sees olid lauad ja toolid, tekkis tunne, et olen jälle
sattunud kooli sööklasse. Kogu selle ruumi olemus oli kuidagi
räpane ja ei tekkinud tunnet, et seal iga päev einestada tahaks.
Loomulikult tuletasin ma endale meelde, et hispaanias on stantardid
veidi teised kui meil, aga sellegi poolest, väga isuga ma seal ei
söönud.
Mis siis lõunaks oli? No
mis te arvate? Meil oli valida paari erinevat sorti salatid, siis
kahtlaseid lihapalle ( need olid isegi üllatavalt head) ja natuke
kuivanud friikartulid. Seda kõike sai alla libistada valge soolaka
kastmega (seda pidi tangidega tõstma!?!?!) mis osutus olema kohalik
majonees. Õuna sõin kaa, see oli ilus ja suur ning väga maitsev
:).
Meil on siin ka
tööriietus. Hommikul ja päeval peame me kandma ühte kleidikest
mis meenutab haigla kokatädi riietust. See on selline musta valge
triibuline ja väga tobeda pikkusega. Õhtuseks tööajaks on meil
teine kleidike, see on tumesinine ja jällegi nõmeda pikkusega. Siin
soojas võiks olla natuke üle põlve, aga meie kleidid on põlevast
allapoole ja siis tunduvad jalad nii paksud nagu pakkud all :( .
Täna kohtusin juba mõne
tähtsa inimesega ka, ma vähemalt arvan nii, kuna nad kõik olid
ülikondades. Age ega nad eriti mõistlikku juttu suust välja ei
ajanud. Nimelt, esimene tööpäev peaks olema kolmapäeval ja samuti
lubati meile, et kolmapäev on ka meil vaba päev. Võta siis näpust
nad ajavad. Siit siis järeldades, ma ei tea millal ma tööle
hakkan.
Pool päeva me
toimetasime ja teine pool päeva oli vaba. Me Kelliga otsustasime
minna hotelli lähedal asuvasse linna. Hotell ise asub kahe linna
vahel. Linnas veetsime me päris mitu head tundi. Kõndidime mööda
poodide ja söögikohtadega ääristatud tänavaid ja einestasime
ühes mõnusas kohas, kus portsud olid nii suured, et vaevu sisse
mahtusid. Kui kõhud olid täis, siis sõitsime taksoga oma uude koju
tagasi. Homne päev on ka juba paikka pandud, see on samuti
suhteliselt sisutihe, aga sellest juba hiljem ;) ei saa ju kohe kõike
ka ära rääkida.
Ilusat ilma (päikes
soovida oleks liiga irooniline),
ML
