Järgmine töönädal on märkamatult läbi saanud. Ega seal tööl
midagi uut ja põnevat ei olegi juhtunud, ikka sama teema. Meile on
juurde tulnud nii mõnigi uus tõõtaja, kõigi nimesi ma isegi ei
tea, aga õnneks enamus neist tunduvad asjalikud olevat. Laupäeval,
töönädala viimasel päeval õnnestus mul oma küünarnukk ära
lüüa. No teate ju küll seda jube valusat kohta, niiöelda
närvipunkti. Just selle ma lajatasingi vastu mingit nurka. Pisarad
kippusid vägisi silma ja käsi oleks olnud nagu leekides. Kui üks
ülemustest mind nägi, siis küsis kohe, kas kõik on ikka korras.
Ma seletasin talle mis juhtus ja siis ta ütles mulle ühe
huvitava/naljaka asja. Nimelt, hispaanlased kutsuvad seda närvipunkti
ämma punktiks, kuna igakord kui see ära lüüa, siis see valutab
kohutavalt.
See nädal oli mul kindel plaan vabad päevad veeta kodus, sest iga
nädal ju ka pidutsema ei pea, vahest hea mõnus lebotada. Laupäeva
õhtul tahtis Kelli siiski välja minna, ma olin nõus temaga ühinema
töötajatele mõeldud baaris. Võtsime ühe õlle ja siis selgus, et
kõik lähevad Cala d'Ori. Paljud restost ja mõned meelelahutajad
samuti. Mul oli küll plaan koju magama minna, aga mingi hetk siiski
otsustasin samuti linna mineku kasuks. Ausalt öeldes, ma ei kahetse
oma otsust. Mul oli väga tore õhtu, sain paremini tuttavaks juba
vanade sõpradega ja tutvusin paari uuega ka.
Pühapäeva hommikul magasin ma nii kaua, et hotelli lõunasöögile
ei jõudnudki. Hotellis on lõunasöök kell 12, mina aga suutsin
voodist välja voolata umbes ühe aeg. Tegin endale siis kodustest
materjalidest paar võikut, võtsin oma jogrti shoti ja kolisin
rõdule. Peale hommikusööki otsustasin minna randa. Kahjuks pidin
sinna minema üksi, kuna Kelli suutis end ükspäev rannas ära
põletada. Natuke päevitasin ja siis läksin ennast vette jahutama.
Vesi nüüd küll jahutav ei olnud, oleks ujunud nagu soojas supis.
Pühapäeva õhtupoolikul käisime me Kelliga uisutamas. Ja, te
lugesite õigesti, me käisime tõesti uisutamas. Siin hotellis on
väike telk, kus saab 5 euro eest uisud jalga ajada. Väga kaua seal
ei kannatanud olla, kuna seal oli ikka päris lämbe. Meil pidid ka
kindad käes olema, mis tegi olemise veel palavamaks.
Esmaspäeval, teisel vabal päeval, oli meil Kelliga alguses plaan
minna siin lähedal olevasse linna Manacori, aga see plaan lükkub
teadmata ajaks edasi. Selle asemel, Kelli magas pool päeva ja mina
olin rannas. Pidin seal kokku saama ka kahe meelelahutajaga, kellel
oli samuti vaba päev, aga neil läks randa jõudmiseks liiga kaua
aega. Lõpuks kui nad sinna jõudsid, olin mina ennast juba päikese
käes kaks tundi praadinud ja pakkisin oma asjad kokku ning tulin
tulema. Tegelikult oleksin võinud nendega kuskil varjus ju veel
istuda, aga õhtusöögi aeg oli käes.
Ega midagi muud huvitavat siin ei olegi juhtunud. Ikka sama vana
teema. Aaa, üks tähelepanek: kui sa ei ole näinud siin kedagi
rohkem kui paar tundi, siis tuleb neile viisakuse mõttes uuesti tere
öelda, hoolimata sellest, et hommikul või millalgi varem oled sa
seda juba öelnud. Mida rohkem seda uhkem :)
Olge mõnusad,
ML
![]() |
| Minu lemmik minijogurtid ehk shotid |







No comments:
Post a Comment