Maire

1.06.2015 Mallorca päev 2.

Nonii, teine päev siin ka üle elatud. Nagu eelmises postituses lubatud, siis tänane päev oligi suhteliselt sisutihe. Ärkasime pool kaheksa, et kella 9 valmsi olla. Hommikul sättisime ennast valmis ning läksime hommikusöögile mida me ei leidnud. Õnneks olime eelmisel päeval ostnud endale koju võileiva materjali ning siis sõime hommikust kodus, meie mõnusal väiksel rõdul. Kell 9 saime kokku ühe türdkukuga, kes viis meid pealinna Palmasse. Seal tegime endale security numbri, mis kestab terve elu :) . Aa, siin on täiesti tavaline, et ametiasutustes ei tehta sinu dokumentidest koopiaid. Ehk, kui siin on vaja mingit teemat kuskil ajada, siis tuleb ise kärutäie koopiatega kohale minna.

Kui Palmas olid tähtsad asjad ajatud, siis sõitsime hotelli lähedal asuvasse Cala d'ori, sinna linna kus me ka eelmine päev olime käinud. Cala d'oris tegeime me endale Kelliga hispaania arveldusarved. No seal läks meil ikka kõvasti üle tunni. Järjekorda nagu eriti ei olnudki, aga ootama pidi ikka pikalt. Lõpuks kui meid kutsuti, siis konto tegemine ei käinud nii kiiresti ja lihtsalt kui Eestis. Seal pidi andma miljon allkirja ja sada asja veel. Lõpuks saime ikka hakkama. Kaks asja kolmest oli meil aetud, jäi veel hispaania kõnekaardi ostmine. Meile öeldi kella kahe aeg, et praegu pole mõtet minna, igal pool on siesta. Kuna meil olid kõhud tühjad, siis valisime wifiga söögikoha ja tegime seal oma aega parajaks. Kell 16.30 avati lõpuks ka mobiilipood. Müüja oli igati sõbralik, andis meile soodsaima paketi ja aitas ka kaardid telefoni panna ja kõik ära seadistada. Mis te arvate, kas ka kõnekaardi ostmiseks läks passi vaja? Loomulikult läks. Ma üldse ei imestaks kui varsti küsitaks dokumenti ka burgeri ostmisel.

Õhtul jõudsime tagasi hotelli ja jäime Juani ootama. Ta on meie siine praktika juhendaja. Pea 40 minutit saime oodata, kui öeldi, et Juan on praegu tööl, tulge hiljem tagasi. Hommikul saime teada, et meil on homme esimene tööpäev, kuid me ei tea siiamaani, kus ja mis kell me olema peame. Loodan, et õhtuhämaruses Juaniga vesteldes saame selgust. Muideks meile Kelliga tundub, et Juan on üldse öökull, kuna me oleme teda ainult kõõksumas kuulnud.

Nii, käisime ja saime Juaniga kokku. Tuli välja, et tema oskab ainult hispaania keelt. Ta viis meid oma kabinett ja sinna tuli veel üks tüdruk, kes töötab samuti restoranis. Tema oli meie tõlgiks. See tüdruk on samuti Eestist, Narvast, seega räägib ta ainult vene ja hispaania keelt. Meie töögraafiku ja tähtsate juttude ajamine käis siin nii, et Juan rääkis hispaania keeles selle tüdrukule. Tüdruk tõlkis vene keeles Kelile ja Kelli siis omakorda mulle seda mida mina hispaania ja vene keelest veel aru ei olnud saanud. Meile öeldi, et homme on meie esimene tööpäev. Hommikul kell 9-13 ja siis õhtul 19-23. Meile Kelliga sobis, päev on mõnus vaba ja saab lebotada. Kui hakkasime ära minema siis lasi ülemus meist pilgu üle ja ütles, et mina pean ära võtma oma kaks sõrmust, käekette ei tohi tööl olla, ainult kell. Kõrvarõngastets tohib mul ka olla ainult üks paar, kaelakett võib olla, kuna see jääb nagunii tööriietuse alla.

2.06.2015 Mallorca päev 3.

Täna pidi olema meie esimene tööpäev. Ajasime ennast hommikul suure ootusärevusega üles, sõime hommikust ja panime tööriietuse selga ning korjasime hoolega kõik üleliigsed vidinad enda küljest ära. Leidsime ilusti oma töökoha üles ja tuttav tüdruk eelmisest õhtust asus meid kohe juhendama. Meie ülesandeks on hommikusöögil laudu koristada ja kui inimestel on küsimusi, siis neid ka aidata. Olime tööd teinud oma 7 minutit kui tuli meie ülemus ja ütles, et me peame minema kuhugi administratsiooni. Jooksime siis Kelliga sinna ja tuli välja, et me ei võigi tööd teha, kuna me pole vajalikke pabereid mingi tähtsa inimese kätte viinud. Selline siis oligi meie esimene tööpäev. Tegime ränka tööd 7 minutit :).

Kuna meie ülejäänud päev oli vaba, sest tööle hakkame siis uuesti homsest, otsustasime esimest korda randa minna. Rannas oli nii mõnus. Vette me siiski ei läinud, ainult jalgupidi, kuna vesi oli meie jaoks ikka liiga külm veel. Pärast rannaskäiku otsustasime minna hotelli lähedal asuvasse väikelinna Porto Petrosse, kuna meil ei olnud töötegemiseks vajalike sukkapükse. Väikelinna me jalutasime, sinna ei olnud pikk maa, kõndisime natuke alla poole tunni. Porto Petro on väike ja hästi rahulik linn. Sukkpükse me sealt ei leidnud. Me ei leidnud sealt eriti midagi. Kuna sukkapükse oli meil siiski vaja siis otsustasime minna juba omale tuttavasse linna Cala D'ori. Ega ka seal polnud kerge neid sukki leida. Me kammisime kõik poed läbi, aga ei leidnud neid.

Päev hakkas lõpule jõudma ja kätte tuli aeg, kui läks meiel hotelli juurde viimane buss. Läksime 5 minutit varem bussipeatusesse nagu korralikud inimesed ikka. Ootasime ja ootasime. Päike paistis lagipäehe ja istuda ka ei olnud kuhugi. Buss tuli lõpuks 25 minutit hiljem. Sõit hotelli tagasi kestis umbes 45 minutit (taksoga on see vaevu 10). Aga ega see sõit igav polnud. Siin Mallorcal on kitsad täis pargitud tänavad, kus see suur ja lai buss sõitma peab. Iga nurga peal vaatasin huviga, kas buss sõidab kellelgi külje või peegli maha. Kahjuks ei sõitnud :(.

Homme lähen proovin jälle tööd teha. Ilusat ilma teile sinna,