Maire: I'm a barbie girl in the barbie world

8.09.2015 Mallorca päev 8

Nonii mis ma siis vahepeal teinud olen? Ega midagi nii märkimisväärset ei olegi. Esimene väsitav töönädal on seljataga. Pühapäev ja esmaspäev, ehk eile ja täna olid mul vabad päevad. Kuna meil oli kaks vaba päeva järjest, siis me otsustasime Kelliga minna ööelu kaema. Otsustasime, et jääme hotelli. Kella poole kümneks läksime õhtust meelelahutusprogrammi vaatama ja pärast seda oli plaan minna niiöelda kohalikule hotelli diskole. Ilmselgelt oli tantsimas vähe rahvast ja muuskika ka ei olnud suurem asi.

Kell kaksteist sai meil siinsest ööelust villand ja otsustasime takso tellida ning sõita Cala d'Ori. Me ei olnud kindlad ka seal üldse midagi on, aga mõtlesimse siiski vaatama minna, siis teinekord teame. Jõudes linna saime kohe aru, et seal ikka pubid on lahti ning rahvas liigub. Oma õhtut linnas alustasime ühes kokteilibaaris, kus ma jõin kohalikku Caipirinhat. Peale kokteile läksime otsima rahvarohkemat kohta kus ka tantsida saaks. See koht ei olnudki kaugel. Ma arvan, et tegu oli mingisuguse brittide kohaga. Sees oli normaalselt rahvast ja muuskika ka kõlbas tantsimiseks.

Mis aga puutub siinsetesse meestesse, siis eks nad ikka veidi ligi ajavad. AGA niipea kui ma ütlesin, et mind ootab kodus armastus, siis hoidsid nad eemale ja austasid seda. Kui sees palavaks läks, siis jahutasime ennast õuses, baari terrassil ja sattusime rääkima ühe noormehega, kes töötab samuti meie hotellis, aga valju müra tõttu ei saanud me aru, mis ametit ta peab. Huvitav on ka see,et me Kelliga pole teda siin veedetud nädala jooksul veel trehvanud, järsku siis tulevikus näeme.

Siinsed töötajad eriti inglise keelt ei räägi. Ettekandjad kellega ma koos töötan vähemalt mitte, teistega pole aega suhelda olnud. Ning siin on ime, kui leiad kellegi, kes saab inglise keelest aru ja oskab ka vastata. Eile väljas olles kiidsid kõik nii minu kui ka Kelli keele oskust. Igastahes, meie õhtu lõppes kell neili hommikul, kui takso meid treppi tõi ja me mõlemad väsinult voodisse maandusime.

Minu tänane hommik möödus terrassil raamatut lugedes. Nii mõnus oli päikese käes ennast soojendada, õuna süüa ja rahus lugeda. Mingi hetk tuli uni ja nõudis oma osa, mis tal eile saamata jäi. Magasin paar tunnikest ja läksime Kelliga sööma. Õhtul on meil veel plaanis minna vaatama tänast meelelahutusprogrammi, hilja peale me enam ei jää, sest homme on jälle tööpäev.

Paar päeva tagasi meie ülemus Juan muretses meile puldi ja järgmine päev tundsid kõik huvi kas me juba telekat vaatasime? Ausaltöeldes ma täna proovisin vaadata, aga igalt kanalilt tulevad koguaeg reklaamid ja ma ei viitsi oodata kuni need läbi saavad, põhimõtteliselt ma lihtsalt klõpsin kõik kanalid läbi ja panen teleka sama targalt kinni tagasi.

Vahepeal olen ka kaks korda alumisele rõdule roninud, kuna mu kuivama panud asjad lendavad tuulekesega koguaeg alla. Jah, ma olen ka proovinud saada kontakti all elava inimesega, aga igakord kui ma talle ukse taha lähen, siis teda pole.

Palju päikest,